Viies osa. Psühhotroobid.

Jätkuks Teisele osale, kus tuli ette tõdemus, et osad inimesed ei suudagi "maailma teistmoodi näha", kuigi ehk tahaksid, sest niipalju nad ikka näevad, et vanal viisil edasi eksisteerida on mõttetu.

Laenan selle õrna teema jaoks Stanislav Grofi sõnu:

Psühhedeelikud on vahendid. Neis pole olemuslikult midagi head ega halba. See on nagu küsida, kas nuga on ohtlik või kasulik: sõltub sellest, kes seda kasutab ja millisel eesmärgil.
Ma arvan, et see /psühhedeeliliste ainete vähene ja kontrollitud kasutamine/ on äärmiselt võimas vahend, üks suurtest minetatud võimalustest, mis psühhiaatrial oli. Mul on kahju, et uurimistöö katkestati, kuna inimesed võtsid seda ainet mittesuperviseeritud viisidel. See on umbes nõnda, nagu oleks rühm teismelisi radioloogialaborisse sisse murdnud ja mänginud röntgenkiirte aparaadiga, ning arstid oleksid pidanud selle peale röntgenkiirtest loobuma, kuna intsident näitas, kui ohtliku aparaadiga on tegemist.

http://vabameelne.wordpress.com/2011/06/06/intervjuu-stanislav-grofiga/

Pynock Angel

Miks võis Grof niiviisi väita?

See on täielikult teaduslik tõdemus, et aju tajub maailma sellisel viisil nagu on ta seda harjunud tajuma.

Seega tuleb küsida, kuidas need mälusisud ajus ikkagi salvestatud on. Lihtne vastus on, et mälusisud on salvestatud nendesse samadesse ajuvõrgustikesse, mida me kasutame tajuliseks töötluseks. Arvatakse, et mälusisud on talletatud aju ühenduste täpsesse mustrisse. Seega kui sisend jõuab korteksisse (näiteks visuaalne sisend esmasesse visuaalsesse korteksisse), puutub ta koheselt kokku ka mälusisudega, kuna mälusisud on kujundanud selle tantsulava, kuhu sisend liuglema lubatakse.

Teisiti sõnastades: sisendinfo saab liikuda ainult mööda närvirakkude vahelisi ühendusi ja need närvirakkude vahelised ühendusteed kannavadki endas eelnevaid kogemusi. Selle hüpoteesi kohaselt mõjutavad mälusisud taju samamoodi nagu ettesõidetud suusarada mõjutab suusataja teekonda.
Lisaks sellele muudab neid närvirakkude ja ajupiirkondade vahelisi ühendusi pidevalt ka uus kogemus ehk taju ise. Aju on plastiline ja läbi selle plastilisuse saab keskkond mõjutada seda ennustavat mudelit, mis ajus sellest samast keskkonnast luuakse.

http://teadvus.wordpress.com/2014/10/17/taju-tants-malusisude-tantsulaval/

Aju on täis sissetallatud mõtteradasid, mida inimene võib küll endale teadvustada, et "jälle ma mõtlen-tunnen sedasama tunnet", kuid tal puudub jõud sealt välja murda. Seened, MDMA, DMT, ayahuasca, LSD raputavad korraks "aju segi" ja lasevad mõelda-tajuda teistsugusel viisil. Selle teistsuguse viisi peaks inimene meelde jätma ja püüdma seda "selge peaga" taassaavutada. Ilmselt on vaja seansse aegajalt korrata, kuid ravimitöösturite kurvastuseks ei tohi iialgi olla nii (ega peagi olema), et võta igal hommikul psilobütsiini tablett, vaid piisab täiesti nt korrast aastas või veelgi harvem, vastavalt probleemide esilekerkimisele, mida on vaja teise nurga alt vaadelda.

Sellele järeldusele võib jõuda Grofi, Oliver Sacks'i, Charles Tart'i lugedes, kindlasti palju teisi veel, Terence McKenna nt.

Seega tuleks narkopoliitika põhjalikult ümber teha. Vale on kujutada igat narkootikumi tarbivat inimest, kelle hulgas on olnud nii mitmedki teadlased, põhjakäinud süstiva inimvarena kuskil Kopli liinidel. Kuigi jah, paljudel juhtudel on oht niiviisi lõpetada. Kuid narkovastase tegevuste tulipunkt tulekski suunata sinna, kust hakkab minema piir kasutoova ja hukutava tarbimise vahel. Lüües lahku ained, mida võiks lubada tarvitada ja mida mitte, kontrollida nende kvaliteeti, hoida kontrolli all tarbimise sagedust. Ja kui saaks selekteerida kes tarbib. Kui tarbib sügavate vaimsete huvidega tahtejõuline inimene, siis pole nii palju vaja karta sõltuvusse langemist. Ilma vaimsete huvideta (sissepoole vaatamise vajaduseta) on aga tegu pealiskaudse mõnutundega ja sealt läheb tõesti tee ohtlikuks. 

Igatahes ei peaks olema see kriminaalne või "hallis alas" tegutsemine, kus võetakse sisse kahtlase koostisega tablette, millel tõesti võib olla suur kahjulik mõju.

Siin saab aga olema väga tugev vastusurve poliitilise-majandusliku egregori poolt. Sissepoole vaatav inimene ei vaata niipalju poelettidele, ei allu valimispropagandale, ei tarbi niipalju alkoholi jne.

Väga asjalik postitus samal teemal: http://teisedhuvid.blogspot.com/2010/09/motteid-uute-psuhhotroopsete-ainete.html